Millal tasub laserepilatsiooni edasi lükata?

Mõnikord on kõige õigem otsus epilatsioon ajutiselt edasi lükata, et tagada parim võimalik tulemus.

Lahtised haavad, aktiivne põletik ja ägedas faasis nahahaigused

Kui nahal on lahtiseid haavu, kriimustusi või põletikulisi koldeid, ei ole laserepilatsioon soovitatav. Sama kehtib nendes olukordades, kus nahk on tugevalt ärritunud või mõni nahahaigus, näiteks herpes, seeninfektsioon, dermatiit või ekseem, on parajasti ägedas faasis. Laser töötab valguse ja soojusega ning kahjustatud nahk võib nendele reageerida tugevamalt kui terve nahk.

Parim lahendus on oodata, kuni nahk on täielikult paranenud. Väike punetus ei ole tavaliselt probleemiks, kuid avatud haavad ja põletik vajavad alati enne protseduuri paranemiseks aega.

Värske päevitus / solaarium / isepruunistaja

Kui nahk on hiljuti saanud päikest või on kasutatud isepruunistajat, suureneb ärrituse, põletuse ja pigmentatsiooni risk.

Miks päike ja laser omavahel kokku ei sobi?

Päevitunud nahk sisaldab rohkem pigmenti ja see muudab naha valguse suhtes tundlikumaks. Kui inimene on hiljuti päevitanud, võib protseduur olla ebamugavam ning suureneb nahaärrituse ja pigmentatsiooni muutuste risk. Laser peab suutma eristada karva pigmenti naha pigmendist ning mida tumedam on nahk, seda keerulisem seda teha on.

See ei tähenda, et inimene ei tohi üldse õues viibida. Pigem tähendab see seda, et tuleks vältida intensiivset päevitamist ja ka solaariumis käimist vähemalt neli nädalat enne protseduuri. 

Ka isepruunistavad kreemid võivad probleeme tekitada, sest need muudavad naha tooni ajutiselt tumedamaks. Laser ei tee loomulikul ja kunstlikul pigmendil vahet, mistõttu võib see samuti tulemust mõjutada. Parim lahendus on lasta sellistel toodetel enne protseduuri täielikult maha kuluda ja mitte neid uuesti kasutada vähemalt nelja nädala jooksul enne epilatsiooni.

Ravimid, mis võivad muuta naha valguse suhtes tundlikumaks

Ka ravimid avaldavad nahale mõju. Siia kuuluvad näiteks antibiootikumid, retinoidid, suured C-vitamiini annused (5000 mg või rohkem), mõned hormonaalsed preparaadid ning teatud dermatoloogilised ravimid.

Kui kasutad ravimeid, anna sellest enne visiiti teada — hindame koos, kas protseduuri on mõistlik edasi lükata.

Üldiselt piisab lahenduseks sellest, kui oodata ravikuuri lõppu või nihutada protseduuri mõne nädala võrra edasi. Mõnel ravimi puhul tuleb aga kauem oodata enne, kui epilatsioonikuuriga alustada saab.

Ausus ja avatus on siinkohal väga olulised. Spetsialist ei küsi ravimite kohta uudishimust, vaid selleks, et protseduur oleks ohutu. Isegi kui ravimi mõju pealtnäha ei tundu protseduuri mõjutav, võib see tegelikult naha reaktsiooni mõjutada rohkem, kui arvata osatakse.

Kui laserepilatsiooni selliste ravimite tarbimise ajal teha, võib nahk reageerida tugevamalt kui tavaliselt ehk punetus võib püsida kauem või nahk võib olla tundlikum.

(Oluline antibiootikumide puhul: pärast antibiootikumikuuri soovitame oodata vähemalt 2 nädalat).

Hiljutine vahatamine

Sagedane viga enne laserepilatsiooni minekut on karvade koos juurega eemaldamine. Ei tohi vahatada, kitkuda, epilaatorit kasutada ega suhkrudepilatsiooni teha. 

Kui karv on koos juurega eemaldatud, ei ole laseril enam “teed”, mida mööda juureni liikuda ega ka karvajuurt, mille kallal tööd teha. See tähendab, et protseduuri efektiivsus väheneb märgatavalt. Inimene võib tulla seansile, kuid osa piirkondi ei reageeri nii nagu peaks, sest karvajuured ei ole karvaga aktiivses ühenduses. Tulemus võib olla ebaühtlane ja see pikendab kogu kuuri kestust.

Karvade juurega eemaldamist peaks vältima vähemalt neli nädalat enne esimest protseduuri ning samuti kogu kuuri kestuse vältel. See aeg võimaldab karvadel taas naha pinnale ilmuda ning annab laserile võimaluse oma tööd võimalikult efektiivselt teha. See aga ei tähenda, et inimene peaks ebamugavust tundma või karvu pikaks kasvatama, sest raseerimine on lubatud.

Rasedus ja imetamine

Raseduse ja imetamise ajal on keha tundlikum ja hormonaalsed muutused võivad mõjutada naha reaktsiooni. Lisaks ohutusele mängib rolli ka tulemuslikkus, sest hormonaalsed kõikumised võivad karvakasvu mustrit muuta ja seetõttu ei pruugi protseduur anda sama stabiilset tulemust nagu tavapärases olukorras.

Suur hulk sünnimärke töödeldavas piirkonnas

Pigmenteerunud piirkondi tuleb liigse kuumenemise eest kaitsta. Kuna laser kuumutab tumedamat pigmenti, siis laserepilatsioon ei sobi nendele piirkondadele, kus on palju sünnimärke.

Kroonilised haigused

Teatud terviseseisundite puhul on mõistlik enne laserepilatsiooni pidada nõu oma raviarsti või spetsialistiga. Nende seisundite hulka kuuluvad näiteks onkoloogilised haigused, immuunsüsteemi haigused, diabeet, epilepsia ja HIV-nakkus. Need ei ole otseselt vastunäidustuseks, kuid naha reaktsioon ja üldine tervislik seisund võivad mõjutada protseduuri kulgu.

Spetsialistiga konsulteerimine aitab veenduda, et protseduur on ohutu ja ei sega käimasolevat ravi. 

Äge haigus või palavik

Kui oled haige, palavikus või enesetunne on halb, lükkame visiidi edasi — nii saab keha paremini taastuda.

Kui sa ei ole kindel, kas protseduur on hetkel sobiv, kirjuta enne visiiti — leiame koos kõige turvalisema lahenduse.