Kas laserepilatsioon on valus?

See on kõige tavalisem küsimus, mis inimestel enne esimest laserepilatsiooni protseduuri tekib. Sageli ei küsita seda isegi valjusti, vaid mõeldakse ainult oma mõtetes. Just hirm valu ees on põhjus, miks paljud lükkavad aja broneerimist edasi või jäävadki kahtlema ega jõua protseduurini kunagi. Selline hirm on täiesti normaalne. Kui inimene ei ole varem laserepilatsiooni proovinud, on raske ette kujutada, mida see endast kujutab. Tundmatus tekitabki tihtipeale rohkem ärevust kui asi ise.

Tegelik kogemus on aga enamasti palju rahulikum, kui see, mida ette kujutatakse. Laserepilatsioon ei ole võrreldav tätoveerimise, süsti saamise ega muude meditsiiniliste protseduuridega, mida tavaliselt valu mõttes kardetakse. 

Hirm valu ees ja tegelikkus

Hirm tuleneb sageli teadmatusest, mitte päris kogemusest. Inimene ei tea enne esimest seanssi, mida oodata, mistõttu mõistus kipub olukorda hullemaks mõtlema. See on täiesti inimlik.

Pärast esimest protseduuri tunnevad paljud hoopis kergendust. Sageli ollakse isegi üllatunud, kui lihtne ja talutav kogu kogemus tegelikult oli. Harv juhus pole ka see, et inimesed ütlevad hiljem, et kui nad oleksid varem teadnud, kui leebe laserepilatsioon tegelikult on, oleksid nad selle otsuse palju varem teinud.

Kuidas laserepilatsiooni tunne tegelikult kirjeldatav on?

Enamik inimesi ütleb, et laserepilatsioon ei ole valus, aga võib olla ehk natuke ebamugav. Väga sageli võrreldakse seda vahatamisega ja öeldakse, et laser on sellest oluliselt leebem. Vahatamise puhul tõmmatakse karv koos juurega välja ja ebamugavus kestab kauem. Laseriga on tunne lühike ja möödub kohe. Enamik inimesi ütleb pärast esimest protseduuri, et see ei olnud üldse nii hull, kui nad ette kujutasid. 

Laser ei liigu aeglaselt mööda nahka ega kuumuta seda pikalt, vaid töötab väikeste impulssidena. See tähendab, et tunne kestab vaid hetkeks ja kaob seejärel kohe. Paljud inimesed märkavad, et juba paari impulsi järel harjub keha ära ja ülejäänud protseduur tundub märksa leebem.

Kõige levinum võrdlus, mida kasutatakse, on kummipaela nipsatus vastu nahka. See kirjeldus annab üsna realistliku ettekujutuse. Kujuta ette, kuidas õhuke kummipael korraks õrnalt nahka puudutab ja tunne seejärel kohe kaob. Umbes selline see tunne ongi. Pidevat ebamugavust epilatsioon ei põhjusta, vaid see tunne kestab vaid korraks. See tuleb ja läheb väga kiiresti ning ei jää ühte kohta pikalt püsima.

Laser saadab naha sisse lühikesi valgusimpulsse, mis liiguvad karvajuure suunas ja muunduvad seal soojuseks, et mõjutada karvafolliikulit. See ei ole pidevalt kuumutav ega pikaaegne tunne, vaid kiire valgusvälgatus, mis muundub seejärel soojuseks. Protseduuri ajal ei tunne inimene põletustunnet. Soojusega seotud protsess toimub naha all ning naha pind ise jääb tänu jahutussüsteemile kontrollitud temperatuurile.

Tunne ei ole ka igas piirkonnas täpselt sama. Mõnes piirkonnas võib see olla peaaegu märkamatu, teises natuke tugevam. See ei tähenda, et mõni piirkond oleks päriselt “valus”, vaid lihtsalt seda, et naha tundlikkus on erinev. Nagu iga kehaosa reageerib puudutusele erinevalt, reageerib see ka laserile erinevalt.

Miks mõni inimene tunneb rohkem kui teine?

See, kuidas keegi laserepilatsiooni tunneb, ei sõltu ainult nahast, vaid ka inimesest tervikuna. Kui minna protseduurile väga suure hirmuga, on keha automaatselt pinges. Pinges lihased ja nahk võivad teha iga tunde tugevamaks, kui see tegelikult on. Kui aga inimene teab, et protseduur on lühike, turvaline ja kontrollitud, on lihtsam lõdvestuda ja ka tunne on mugavam.

Oluline roll on ka üldisel enesetundel. Väsimus, stress või halb päev võivad muuta naha tundlikumaks. Samuti võivad hormoonid mõjutada seda, kuidas keha protseduurile reageerib. Näiteks menstruatsioonitsükli teatud faasides võib nahk olla tundlikum. See ei tähenda, et protseduuri ei tohiks sel ajal teha, vaid lihtsalt seda, et tunne võib olla veidi tugevam. 

Ka karvade omadused mängivad rolli selles, miks laserepilatsioon ei tööta kõigil täpselt samamoodi. Tumedamad ja jämedamad karvad sisaldavad rohkem pigmenti, mistõttu laser reageerib neile tugevamalt. See võib tähendada veidi intensiivsemat tunnet võrreldes heledamate ja peenemate karvadega. Samas tähendab see ka seda, et laser töötab nende puhul eriti tõhusalt.

Millist tüüpi karvade eemaldamine võib olla ebamugavam?

Nagu mainitud, siis tumedama karvaga kliendid võivad protseduuri ajal tunda veidi rohkem ebamugavust, sest suurema pigmendisisaldusega karv ja nahk neelavad laserist rohkem soojust. Sellisel juhul võib nahk reageerida tugevamalt, kuna soojus peab jõudma sügavamale karvajuure piirkonda.

Samas ei tähenda see, et ebamugavus kestaks kaua. Kaasaegne lasertehnoloogia võimaldab reguleerida impulsi pikkust ja tugevust, mis aitavad protseduuri paremini iga inimese naha- ja karvatüübi järgi kohandada. Nii saab spetsialist leida tasakaalu protseduuri tõhususe ja kliendi mugavuse vahel.

Kas laserepilatsiooni on igal kehapiirkonnal sama tugevalt tunda?

Kliendikogemuse põhjal võib öelda, et laserepilatsioon ei ole igal kehapiirkonnal ühesugune. Mõnes kohas on tunne peaaegu olematu, teises võib see olla veidi intensiivsem. 

Piirkonnad, kus ebamugavus on tavaliselt minimaalne:

• sääred;

• käsivarte välisküljed;

• kõht ja rindkere;

• põsed ja otsaesine.

Piirkonnad, kus tunne võib olla veidi tugevam:

• reite siseküljed;

• käsivarte siseküljed;

• selg;

• lõug ja lõuajoon.

Kõige tundlikumad piirkonnad klientide tagasiside põhjal:

• kaenlaalused;

• ülahuul;

• bikiinipiirkond.

Tulemused ja aistingud varieeruvad sõltuvalt karvatüübist, naha toonist ja inimese enda valulävest. Hea uudis on see, et ka tundlikumates piirkondades ei kesta võimalik ebamugavus tavaliselt kauem kui teistes kohtades.

Jahutussüsteem muudab protsessi mugavamaks

Üks suurimaid põhjuseid, miks tänapäevane epilatsioon on märksa mugavam kui aastate eest, on seadmetele loodud jahutussüsteemid. Naha jahutamine ei ole enam lihtsalt lisafunktsioon, vaid oluline osa protseduurist. See aitab kuumatunnet vähendada ja hoida naha temperatuuri kontrolli all.

Kui laserimpulss tekitab nahas soojust, siis jahutussüsteem toimib sellele vastukaaluna. Tulemuseks on see, et ebamugavus väheneb märgatavalt. Paljud inimesed kirjeldavad tunnet kui sooja ja jaheda vaheldumist, mis aitab kuumatunnet tasakaalustada ja teeb kogu protseduuri märksa mugavamaks.

Jahutussüsteemi olemasolu aitab vältida liigset ärritust ja teeb protseduuri sobivamaks ka tundlikuma nahaga inimestele. Kui varem võis laserepilatsioon tunduda rohkem hirmutav, siis tänapäeval on tehnoloogia areng muutnud selle märgatavalt mugavamaks ja põhjust hirmu tunda ei ole.

Kas protseduuri ajal saab midagi ise teha, et tunne oleks kergem?

Jah, saab. Kõige tõhusam viis laserepilatsiooni ajal ebamugavust vähendada on valida usaldusväärne salong, kus töötavad kogenud spetsialistid. Lisaks nende professionaalsetele oskustele teavad nad ka erinevaid nippe, kuidas teha seansid võimalikult mugavaks ja vähevalulikuks.

Teine oluline aspekt on spetsialistiga avatult suhtlemine. Kui mõni piirkond on tundlikum, saab alati märku anda. Protseduur ei ole mingi võistlus. Spetsialist saab vajadusel tempot muuta või teha väikese pausi. 

Palju aitab ka hingamine. Kui inimene hoiab hinge kinni või lihaseid liiga pinges, tundub iga impulss tugevam. Rahulikult sisse ja välja hingamine aitab kehal lõdvestuda ning vähendab automaatselt ka ebamugavuse tajumist.

Samuti aitab see, kui nahk ja karvad on enne protseduuri õigesti ette valmistatud. Laserepilatsiooniks tasub ette valmistuda juba enne salongi minekut. Järgmised soovitused aitavad vähendada ebamugavust ja suurendada protseduuri efektiivsust:

• ära päevita ega kasuta isepruunistavaid tooteid neli nädalat enne seanssi;

• raseeri töödeldav piirkond umbes 12-24 tundi enne protseduuri, sest ka väike karv võib laseriga kokku puutudes nahka rohkem kuumutada, kui vaja on;

• ära vahata ega eemalda karvu koos juurega muul viisil.

  
  

Miks valu ei tohiks olla otsustav tegur

Hirm valu ees on täiesti mõistetav. Samas ei peaks see olema põhjus, miks jätta tegemata midagi, mis võib pikemas plaanis muuta igapäevaelu palju mugavamaks. Enamiku inimeste jaoks ei ole laserepilatsioon tegelikult valus, vaid pigem hetkeks ebamugav. Tunne kestab väga lühikest aega ja kaob kohe pärast laserimpulssi.

Kui mõelda igapäevasele raseerimisele, vahatamisele ja sissekasvanud karvadele, tekitavad need sageli pikemaajalist ärritust, ebamugavust ja vahel ka valu. Võrreldes sellega on mõned lühikesed laserimpulsid mitme kuu jooksul paljude jaoks lihtsamini talutavad kui pidev võitlus nahaprobleemide ja karvadega.

Oluline on vaadata kogu protsessi tervikuna. Laserepilatsioon ei ole üksik kogemus, vaid protsess, mis vähendab karvakasvu järk-järgult. Esimesed seansid võivad tunduda veidi intensiivsemad, eriti piirkondades, kus karv on tugevam. Aja jooksul muutub aga tunne leebemaks, sest karvad muutuvad õhemaks ja hõredamaks. See tähendab, et iga järgmine kord on tavaliselt mugavam kui eelmine.